laine all elab ka üle

Täna hommikul meenus ühe öö unenägu, kus oli merevaade, aga ees polnud üldse vett (nagu siin mõõnaga on, meri on kuskil mõnisada meetrit eemal), kui korraga nägin kaugustest, mere-taevapiirilt ühte jubedaimat hiidlainet enda poole tulemas, mis oli mõttehetkega ka kohal ning sinna alla ma kadusin. Järgmine hetk seletasin kellelegi, mis oli juhtunud, ju ma pidin siis selle üle elama. Paralleel siinse eluga – kui probleemid hakkavad kasvama üle pea ning vahel on tunne, et enam ei jaksa, siis hakkama saab sellest hoolimata, sest muud ei jää lihtsalt üle. Enamik inimesi tuleb kõigega toime, mis neile ette söödetakse. Võibolla on see loodusseadus, anda kanda nii palju raskusi, kui paljuks inimene suuteline on.