jätkuvalt rattamaniakk

Kui paljud inglise lapsevanemad ei lase oma võsukesi vihma ja tuule tõttu bussile, vaid toovad autoga ukse ette, siis üks eestlane ei pea paljuks sellise ilmaga kolmveerand tundi rattaga töölesõitu. Analoogne kogemus oli mul ju jaanuarist olemas, kui vaatasin, et ladistab, aga saatsin ilma põrgusse ja kiusu pärast võtsin ratta. Palju meeldivam on trenn ühildada tööleminekuga, pealegi eelistan rattasõitu tunduvalt rohkem jooksule. Kokkuvõttes polnud midagi suuremat häda kui porised püksid, aga seekord olin asja ette näinud ja tagavarapüksid said tööl vahetatud. Pealegi oli autoliiklus nii umbes, et oleksin 2 km autoga liikunud samas tempos mis rattaga. Pigem pelgasin rohkem õhtul pimedas tagasisõitu, liiklus pole siis palju hõredam, tuleb jääda kõnniteele, mis pole tegelikult lubatud ja ammugi mitte pimedas vilkuvate tuledeta rattasõit. Õnneks pääsesin eluga nagu alati. Nüüd on jäänud vaid kaks laupäevast rattasõitu tööle (juhul kui ilm tõesti orkaaniga ei üllata), aga see on hoolimata tiheliiklusega teest valgel ajal, sest laupäeval teen pool päeva.
Tööl räägitakse ainult jõuludest, vaesekesed peavad ju otsustama, kes jõulude ajal töötab, ametlikult on küll neli püha päeva (kuna riigipüha langeb laupäevale, on ka esmaspäev kalendris punane päev), aga siin riigis pole tööandjal kohustust anda töötajale riigipühal vabasid päevi. Ausalt öeldes ma enam täpselt ei mäleta mis seadused Eestis on, sest suvel ei teadnud ka mis päevad jaanide ajal vabad on :D Kaasa võin ma neile südamest tunda, aga samas on mul suhteliselt ükskõik, sest mina olen siis vaba ja pikemalt kui neli päeva - ärkan millal tahan, teen mida tahan, pugin mida tahan, seda kõike vastavalt südametunnistusele, aga olen selle ju välja teeninud :P