26 September 2009

varahommiku ilu
















Ärkasin kuskil poole viie paiku, kuna uni läks vähemalt korraks siis üle. Siiatulekust saadik olen üldse halvasti maganud. Ei tule enam nii kiiresti und nagu varem ning ööd on ka rahutud pidevate ülesärkamiste ja halbade unenägude tõttu. Varem tuli uni juba siis, kui koju jõudsin ja maha istusin, umbes 20-21 paiku ning magasin ka kuni hommikuni kordagi vahepeal üles ärkamata. Alguses panin selle väljas veel suhteliselt valge aja süüks, aga nüüd tundub, et asi on milleski muus. Mõtlen liiga palju tagasiminekule ja kõik see on seotud teatud rahutusega. Eks tookord mõjus hästi ka varajane ülesärkamine, et kella 6-ks jõusaalis olla. Kella 7-ne ärkamine on vist natuke hilja juba, pealegi hakkab siin tänava tõttu tihe sagimine, õhtul autouste paugutamine, rollerid, hommikul koristaja ja autoliiklus.Ühesõnaga tulin pool viis üles ja läksin jooksma, et ka öisest ilust võiks mõne pildi teha. Varajasest kellaajast või nädalapäevast hoolimata on seal alati juba keegi väljas. Mingi tegelane puuris vms ühe rannakabiini kallal. Ma poleks vähimat tähelepanu pööranud, kui oleks olnud natuke valgem ja ta poleks “hommikust soovinud” ja ka naljakalt turtsatanud nagu oleks tallegi tundunud see pimedas asjatamine väheke kummaline ja piinlik. Ja tunnike hiljem lisandus muidugi palju koeraga jalutajaid, mis on äärmiselt tüüpiline siin. Kui hakkasin fotokat välja võtma, avastasin, et olin hoopis eile õhtul hämaras toas gepsu kaasa mähkinud. Egas midagi, pilkases pimeduses jõudsin tagasi, käisin pesemas ja kähku välja tagasi, et enne valget veel pilte teha. Palju ei saanudki, sest taevas oli kottpimedast helenemas ning mitte nii huvitav nagu eile. Linnavalgust päris pimedas öös nüüd ei saanudki, aga ehk see taeva väljatulek ongi omapärasem. Kahtlemata väga meeldejääv varahommik oli ilusa panoraami, merelainete ja siis klassikamuusika saatel. Kõik see kippus meenutama väheke jõulusid juba. Olen vist sellest nüüd igapäevalisest teemast töö juures mõjutatud :P Eredamad tähed taevas ja siis üks vilkuv liikur seal kaugel pimeduses pani mind unistama sellest päevast, kui lendan ka mina, kodu poole.

No comments: