kuidas elad, pirnipuuke?

Täna tegi mind õnnelikuks üks imeilus plaan :) Ei, ma ei taha sellest rääkida.
Siiatulekust saadik olen mõelnud tihti pirnipuule, mis koju maha jäi. Juuli keskelt hakkasin jälgima pirnide kasvu. Olid õige pisikesed, aga siiski arvasin, et saan neid veel enne äratulekut proovida. Polnud siis veel kindel, kus augustiski olen, aga pirnide valmimiseks pakkusin vähemalt augusti keskpaika. Jah, selleks ajaks saavutasid nad oma õige suuruse küll, aga mitte küpsuse. Sõin samas juba tädi aia magusaid pirne, aga koduaia sort jäigi kõvaks ning pidin pirne täis puu maha jätma. Mu süda tilgub siiamaani verd :( Rääkimata tomatitest, mis samuti alles augustist söödavaks said või kurgid ja õunad (kõik see meenub eriti veel poehindade foonil). Nii hiliseks on saak viimastel aastatel jäänud. Nüüd meenusid veel sarapuupähklid ja sügisseened, mille hooaeg peaks käes olema. Loodan, et järgmisel aastal loodus mind ei kiusa…