Kalendrite pakkimine hakkab juba väga rutiinseks muutuma, pole seda põnevust, mis alguses. Keegi ei õpeta ka enam ning ise peab vaatama, kuhu suured kalendrikuhjad ära vedada ning kust uut tööd otsida. Kõige suurem jama ongi sellega, et pole vaba kohta, kuhu kalendrivirn maha laadida. Üks hommik oli keegi õhtusest vahetusest mulle ümber laua kolm platvormi kalendrivirnadega jätnud, nii et ma ei saanud oma kohale ligigi. Aitäh! Higimull otsa ees suutsin need kuhugi ära viia, et saaks oma tööga alustada… Hea kui on üldse uut tööd kuskilt võtta, sest alati nagu polegi, aga aeg läheb ja midagi peab oma timesheet’le kirja panema.
Reedel märkasin, et üks kalender on teistest kahtlaselt raskem – kolm lisalehte oli juures (Jan-Mar), nii et aastas oli 13 kuud. Tavaliselt ma eriti ei jälgigi seda (mis kalendri tagantpoolt läbi kumab), aga seekord nagu juhtus. Kohe ei taibanud sellele lähedasemad kalendrid kõrvale panna, sest kuskil peab ju järelikult olema kalender Apr-Dec. Nii siis otsisin ja kulutasin veel aega, et see 50 seast üles leida.
Boss kutsus enne tööpäeva lõppu office’sse ning tänas taaskord. Tal oli meeles, et see oli juba teine kord.
Kui teil Eestis oli täna juba midagi lumetaolist, siis meil on siin päike vahelduva pilvisusega ning üpris soe ilm, nii soe, et mõni inglane ikka T-särgis ringi liigub. Õhutemperatuur on väljas kuskil 15 C ringis. Lumi ja üldse Eesti selgelt väljendunud neli aastaaega ning kena loodus oleks põhjused, miks ma seal olla tahaksin. Aga ülejäänus siin ma ei nurise… veel.
Täna on UK-s Bonfire Night päev vms, mis tähendab siis lõkketuld. Selle puhul on õhtul Derby Markeaton’i pargis ka ilutulestik. Eks lähme kaeme seda asja.
Nüüd sai siis suurel ilutulestikul ära käidud. Oeh kus oli alles rahvast nagu oleks terve Tallinna elanikkond ühele üritusele kokku tulnud. Autode ja inimgruppide liikumine toimus peamiselt vaid ühes suunas. Pargis oli samamoodi tohutult rahvast, samas jäi suure ala tõttu palju hingamisruumi ning inimeste vahel sai küllalt hõlpsasti liikuda, sest enamasti oldi 2-3-4 kaupa omavahel. Parki oli püstitatud kirev lõbustuspark ning aiaga oli ümbritsetud hiigelsuur lõkketuli. Pärast seitset loendati countdown ning algas paarikümneminutiline tulevärk, mis oli võimas. Ma polegi enne nii vägevat näinud, meeldivaks tegi selle juurde käinud power muusika ning hetkeks tekkis ühtekuuluvustunne kogu selle inglise kambaga. Pärast kiikasime veel lõbustusparki, kus oli veelgi rohkem rahvast, aga eesti-moodi nihelemist, varba peale astumist, joogiseid nägusid polnud. Polnud vist see üritus, sest joogised tegelased on igal pool mujal ning tänavatel peab ettevaatlik olema, et mõne selli joogipudel juhuslikult näkku ei lendaks.
Reedel märkasin, et üks kalender on teistest kahtlaselt raskem – kolm lisalehte oli juures (Jan-Mar), nii et aastas oli 13 kuud. Tavaliselt ma eriti ei jälgigi seda (mis kalendri tagantpoolt läbi kumab), aga seekord nagu juhtus. Kohe ei taibanud sellele lähedasemad kalendrid kõrvale panna, sest kuskil peab ju järelikult olema kalender Apr-Dec. Nii siis otsisin ja kulutasin veel aega, et see 50 seast üles leida.
Boss kutsus enne tööpäeva lõppu office’sse ning tänas taaskord. Tal oli meeles, et see oli juba teine kord.
Kui teil Eestis oli täna juba midagi lumetaolist, siis meil on siin päike vahelduva pilvisusega ning üpris soe ilm, nii soe, et mõni inglane ikka T-särgis ringi liigub. Õhutemperatuur on väljas kuskil 15 C ringis. Lumi ja üldse Eesti selgelt väljendunud neli aastaaega ning kena loodus oleks põhjused, miks ma seal olla tahaksin. Aga ülejäänus siin ma ei nurise… veel.
Täna on UK-s Bonfire Night päev vms, mis tähendab siis lõkketuld. Selle puhul on õhtul Derby Markeaton’i pargis ka ilutulestik. Eks lähme kaeme seda asja.
Nüüd sai siis suurel ilutulestikul ära käidud. Oeh kus oli alles rahvast nagu oleks terve Tallinna elanikkond ühele üritusele kokku tulnud. Autode ja inimgruppide liikumine toimus peamiselt vaid ühes suunas. Pargis oli samamoodi tohutult rahvast, samas jäi suure ala tõttu palju hingamisruumi ning inimeste vahel sai küllalt hõlpsasti liikuda, sest enamasti oldi 2-3-4 kaupa omavahel. Parki oli püstitatud kirev lõbustuspark ning aiaga oli ümbritsetud hiigelsuur lõkketuli. Pärast seitset loendati countdown ning algas paarikümneminutiline tulevärk, mis oli võimas. Ma polegi enne nii vägevat näinud, meeldivaks tegi selle juurde käinud power muusika ning hetkeks tekkis ühtekuuluvustunne kogu selle inglise kambaga. Pärast kiikasime veel lõbustusparki, kus oli veelgi rohkem rahvast, aga eesti-moodi nihelemist, varba peale astumist, joogiseid nägusid polnud. Polnud vist see üritus, sest joogised tegelased on igal pool mujal ning tänavatel peab ettevaatlik olema, et mõne selli joogipudel juhuslikult näkku ei lendaks.
2 comments:
Taas üks tõesti ülimeeldiv :P sissekanne! Eelnevaid olen ka põnevusega lugenud, aga miskipärast tundus seekordne eriti haarav. :)
Esialgu polnud mõtteski sellest kirjutada, sest see tundus mõttetuna. Tihtipeale kujuneb mõnest lausest juba pikem jutt.
Lisasin järje ka ;)
Post a Comment