sain jala ukse vahele?

Oh kui väsinud ma olen. Täna ajasin Lloyds’i Coventry manager’iga tööjuttu. Väsitav ei olnud mitte see viimane, vaid pigem transport ja linnatuur, mis tekitavad kogenematul üleliia stressi. Derby’st Coventry’sse on küll vaid tunnike rongisõitu, aga kui pole varem UK-s (ega Eestiski) eriti rongidega liikunud, siis kogu süsteem on vähe teine… Kõigepealt jõuad rongijaama (kui jõuad), võtad FastTicket masinast ette broneeritud piletid pangakaardiga välja ja hakkad teadetetahvlit jälgima – saabuvate rongide aegu (annab infot oletatavast rongi saabumisest – kas jääb hiljaks, on tühistatud, tuli õigel ajal või mis kellaajal tõenäoliselt saabub). Siis otsid õige platvormi üles ja ootad… Ees väiksemal ekraanil on jälle teatetahvel, kus liigub info saabuva või ees oleva rongi kohta. Kui õnneks läheb, istud õige rongi peale, aga selles ei võigi nii kindel olla, sest rongid on väga sarnased ning väljastpoolt mitte midagi ütlevad. Peale selle ei tasu vaadata selle sihtkoha nime, kuhu parasjagu lähed, vaid rongi lõpp-peatust ning alguspeatus on samuti teine, kuna tegemist on läbisõidurongiga. Nii et õigel ajal peab ka maha kobima, eriti “lihtne” on seda teha kottpimedas ja tundmata rongijaamasid. Rongi ukse vahele võib ka kinni jääda, kui õigel ajal push nuppu ei vajuta. Rongis pead jälgima istmekohtade infot – kas koht on reserveeritud või mitte ning seda igas rongijaamas, sest andmed muutuvad. Võõras linnas seigelda pisikese kaardiga polegi suur probleem, kui jälgid suundi ja tänavanimesid iga nurga peal (aga tihtipeale nõuab tänavanimede otsimine liialt aega ning siis hakkad oma loogikaga liikuma). Nii suutsin ma tagasi tulles jällegi kümme korda ära eksida ja erisuundades tiirutada ning oma nõutud pilguga tähelepanelikult noormehelt ja ühelt teiselt neiult suundade küsimuses abi saada. Pärast intervjuud jäi poolteist tundi aega, aga turule teist korda ei jõudnudki. Hommiku poole sai sealt kiirelt läbi käidud ja hindu uuritud ning teisteski keskustes tiirutatud. Primark’is jäid taas mitmed kenad ja ülisoodsad riideesemed silma. Jõudsin pärast õhtupoole sinna tagasi, kuid suutsin kiusatusele vastu panna ja seekord raha kulutamata jätta, sest olin endale lubanud, et enne jõule otseselt mitte vajalikke esemeid ei osta. Pealegi oli lootus, et ma satun Coventry’sse veel…
Igatahes tagasi tulles läks mul väga kiireks ja rongijaama jõudsin 5 min enne rongi ametlikku väljumist. Õnneks sattusin õigele rongile, kuigi rongis olin kergelt pabinas, kas see Edinburgh’i rong õige valik oli. Alles siis, kui nägin ühe jaama seinal Derby, jäi kogu päeva raskus seljataha – olin kodus :)
Kuidas intervjuu oli ja kes mulle veel helistas - sellest ehk siis, kui puhanud olen...