Tallinn

Tallinn-Tallinn. Suvel veel enam-vähem silm kannatab seda pleissi, aga muidu, nehh, mitte minu jaoks. Pigem juba London….hahaa. Ilusam pool on kahtlemata vanalinn, aga see ka suht-koht kõik. Õnneks on linn 10 aasta jooksul väliselt palju arenenud. Tegelikult vanu kohti nähes tekkis õige pisukene tunne nagu 9 aastat tagasi, kui linna aastaks elama tulin. Aga siis oli ju kõik teistmoodi, olin 18, aeg saada iseseisva(ma)ks ja oh kus Tallinn tundus siis suur. Ja nüüd nii pisike :) Hetkeks mõtlesin, mis oleks kui… Kui uuesti peaksin siin elama? Õppima näiteks ülikoolis :P Tahaksin kogeda taas seda põnevust, ägedust, aga teadagi, maksimum nädalaks ehk jätkuks seda rõõmu ja see oleks ka seotud pigem muuga kui linnaga. Nii et Eestis saab olla mulle koht vaid seal, mis on seotud eriliste, sügavate emotsioonidega. Linnadel on suhteliselt väike tähtsus, sest kõik on väikesed. Lihtsalt kuskil saab elada väga eraklikult ja samas ka seltskondlikult kui vaja ning loodus on kohe käega katsutav. Kuidas küll tahaksin midagi muuta, nagu peaaegu igal hooajal, kui suve lõpul hakkavad punetama pihlakad… see on olnud tähendusrikas märk paljudel aastatel, aga mitte seekord :( Pole mingit pisikest ärevust ega põnevust. Tean, mis mind ees ootab ja see on igav. Igav ja mõttetu ning ei meeldi mulle. No muidugi, selles asi ongi. Mulle on vaja põnevust, uut väljakutset, sest eelnev on ammendunud. Kahjuks. Igaveseks.