Keegi vist ei arva ära, mida ma esimese asjana inglise koju jõudes teha tahtsin. Tahtsin, sest ma ei jõudnud eriti selleni. Asju lahti pakkida ja kappidesse tagasi seada? Ja-jah, seda oleks vaja olnud küll teha, aga absoluutselt ei viitsinud, kõik on veel kottides või hoiuruumis. Blogida? No muidugi seda ka, sest isegi sisutu ajakulu jooksul juhtub nii mõndagi. Puhata? Muidugi mõista, kui eile varahommikul asusin Tallinnast teele ja Westgate’i jõudsin alles täna õhtul. Õige vastus oleks siiski süüa! See on ka vist kõigile arusaadav, aga ilmselt mitte nii selge see, et igatsesin taga seda, millest siin aplalt toitusin. Isegi Eestis, kui sain kõike paremat, mida polnud pea et igaviku saanud, tundsin puudust sellest toidurutiinist. Oma kallitest kalakonservileibadest loomulikult! Kui pärast poolt tundi vana söögi- ja joogikraami kuskilt kapist asjade põhjast välja tõin, olin jube õnnelik. Ma isegi ei jõudnud poes hinda märgata, kui nüüd tagavarasid täiendasin. Tavaliselt ostan plokkide kaupa, sest tihti on nendega mingi jama. Kahjuks oli ka seekord vaid 4 purki. Küll on out of stock või vale kaanega. Jaa, seal on absoluutselt vahe sees! Igatahes, enne kui sain kvaliteettoitu jälle tarbida (loe: sardiine tomatikastmes, leiba ja Nescafe kohvi), pidin üle elama 3 kuud eesti köögi (oli ka liiga maitsev, et ennast parajalt rasva tõmmata) ja siis jälle pikema reisimise (ühest kodust teise), mis nägi ette umbes nii: auto nr. 1, jalad, auto nr. 2, laev, jalad, buss nr.1, lennuk (minu arvutuste kohaselt 13 lend, 7 erinev lennujaam), sama lennujaama rong 3 korda (jah, kuna aega jäi üle, tõmblesin kahe terminali vahel), jalad (vist loivasin ka metsikult kilomeetreid lennujaamas maha, sest aega oli palju), rong nr. 1, rong nr. 2, rong nr. 3, rong nr.4, jalad, buss nr. 2, jalad, auto nr. 3 :D Olen vist natukene väsinud, kui arvestada ka lennujaamas veedetud 17+2 tundi (no nagu aega oleks veel vähe, tuli ka 2 tundi lambist juurde), sh. sain terve öö seal olla. Kui arvestada, et esmaspäeva hommikul olin viimast korda eesti kodus ja neljapäeva õhtul lõpuks inglise kodus, siis njah. Natuke palju juba väsinud sellisest kohvritega reisimisest. Vat kui võtaks järgmine kord vaid passi ja lendaks kuhugi, kuhu on isu minna. Aga siia tööle, neeeeihh.
Ja ma ei saa aru, kuidas mu pagas üle 14 kilo kaalus, kui ma kavatsesin inglisesse väga tagasihoidlikult asju kaasa võtta. Ja üritasin suve algul Eesti võimalikult palju (eriti riideid) tagasi viia. Tegin veel oma korterisse peidetud asjade hoiuruumi lukust lahti ja oh üllatus-üllatus, veel asju ja kole palju ning ometi ei midagi erilist. Eih, Eesti tagasi pean küll autoga saama.
Mis siin vahepeal muutunud on? Esimesel pilgul nagu oleks ka, piima ja leiba raibet ei saa enam nii odavalt kui varem, kalakonservi hinna peaks tšekilt järele vaatama (edit: on jäänud samaks). Noh, kui Eestis toimub hindades tagasilangus, siis siin paistab vastupidi olevat. Neljandat kuud tõusid ka kinnisvarahinnad. Kütus ka loomulikult kallim. Mu pärast võiksid need hinnad ka tsipakene üles minna, kui vaid nael krooni või euro suhtes tõuseks. Räägiks siis kümnetest tuhandetest, aga kahjuks sadadest (kui nael on siiatuleku hetkest 4 krooni odavam). Mis veel… Rongisõitude ajal ja vahel jäi aega ka ringi vahtida, kummaline, aga ei näinud palju ilu. Hakkasin juba kartma, et mingi jõnks on läbi käinud, aga sain siis Maidstone’i, kui ühte tänavat pidi pargi poole kõndisin ja fotokat käest ei pannudki. Ikka need ilusad majad. Samas jäi ka autosõidu peale neid, aga ei viitsinud ega hakanud paari meetri laiusel teel kinni pidama. Ja mis kummaline, täna nägin kahte ebaloomulikku asja siin. Järve ja metsa – kui nii nimetada tohib, aga inglises selliseid asju muidu ikka ei näe küll. Järv oli lausa Maidstone’s (Mote pargis) ja sain oma sööki ka laua taga pingil mugida, missest, et piimapudel tuulega laualt lennata tahtis. Leidsin poest nüüd endale uue lemmiku, quark'i ehk rahvakeeles kohupiima. Teadsin küll, et selline asi on siin olemas ja isegi Sainsbury's, aga et Tesco's. Kas on nad sortimenti täiustanud või on mul alati kahe silma vahele jäänud, igatahes tuleb vahel kasuks ka teistesse Tesco'desse sattuda. See kvaliteetvtoit sisaldab rohkem valke kui kodujuust, mida topsikute viisi valgu saamiseks alla ajasin, aga maitse poolest nagu ei istunud. Nüüd on kõik olemas mis Eestiski ja rohkemgi veel :)
Liiklus on siin endiselt vasakpoolne nagu olema peabki ja külateed kitsad, juhid viisakad, ei pressi läbi, vaid lasevad läbi ning mina viskan kätt. See meeldib mulle. Vahel võtan ka ise teeboksi ja mulle visatakse kätt. See meeldib veel rohkem. Muidu on kõik nii inglaslik nagu olla veel saab.
Pärast veerandtunnist korterivõtmete otsimist oleksin tahtnud alla anda ja olin valmis juba külmutatud kanad, juurikad sulama ning muu pika kaalutlusega valitud kuus kotitäit toidukraami ukse taha jätma, kui alt töö juurest tädi ka ise üles tuli ning selgitas lõpuks 20-st võtmest ka õiged välja. Umbes nagu Birchingtonis, kus visati kümnepealine võtmete kimp kätte ja mäletamist järgi proovisin kõiki 3 korda. Siin oli aga üks lukk lisaks veel kinni keeratud ja nii ma lammas seal ukse taga jebisingi pikalt. Vähemalt üks proviisor oli sees ka vahepeal elanud (või olnud). Tagasi jõudes olid toad absoluutselt asjavabad, nii korras, et ei tahagi segi lüüa. Ainult üks kardin oli voodil, keegi oli sealt akna juurest liivapaberiga lihvinud ja pahteldanud. Jube tublid, ainult värvida polnud jõudnud. Tolmuimeja on ka lõpuks olemas, s.t ülakorruselt alla kolinud. Varem leidsin korterist vaid imeja torud ja pühkisin vaipu käsitsi. Hea veel ka see, et tagahoovi müür on maha võetud. Nüüd ei peagi autot sealt pisikesest väravaaugust läbi mahutama või teisi parkivaid rihtima, sest hoovile mahub rohkem häid lambaid. Tean küll, kes selle taga on, väga tänulik võib talle olla, et viitsis peamajas töötades ka selle peale mõelda, eks tema pere maasturitele jäi see tagaõu kitsaks, aga sõbralikult ära mahtusime küll :) Mingi p-e on ainult naabruskonna wifi’ga, ei julge rohkem uurida. Päris segi keeras mu läpaka, loodetavasti ei lekitanud viirust. Aga üldiselt on kõik nii nagu varem - justkui poleks päevagi ära olnud, mis me siin veel kolmest kuust räägime.
Uni on ja pime on, kell on pool üheksa. Olen vähemalt sama väsinud kui eile samal ajal. Kui otsisin läpakat taga ja arvasin olevat kuhugi pingile maha jätnud, kuid avastasin selle lõpuks enda eest. Ja siis olid veel võtmed kadunud, raha ja mündid läinud, aga lõpuks leidsin kotist.
Ka inglise looduses on märgata sügist.
Ja ma ei saa aru, kuidas mu pagas üle 14 kilo kaalus, kui ma kavatsesin inglisesse väga tagasihoidlikult asju kaasa võtta. Ja üritasin suve algul Eesti võimalikult palju (eriti riideid) tagasi viia. Tegin veel oma korterisse peidetud asjade hoiuruumi lukust lahti ja oh üllatus-üllatus, veel asju ja kole palju ning ometi ei midagi erilist. Eih, Eesti tagasi pean küll autoga saama.
Mis siin vahepeal muutunud on? Esimesel pilgul nagu oleks ka, piima ja leiba raibet ei saa enam nii odavalt kui varem, kalakonservi hinna peaks tšekilt järele vaatama (edit: on jäänud samaks). Noh, kui Eestis toimub hindades tagasilangus, siis siin paistab vastupidi olevat. Neljandat kuud tõusid ka kinnisvarahinnad. Kütus ka loomulikult kallim. Mu pärast võiksid need hinnad ka tsipakene üles minna, kui vaid nael krooni või euro suhtes tõuseks. Räägiks siis kümnetest tuhandetest, aga kahjuks sadadest (kui nael on siiatuleku hetkest 4 krooni odavam). Mis veel… Rongisõitude ajal ja vahel jäi aega ka ringi vahtida, kummaline, aga ei näinud palju ilu. Hakkasin juba kartma, et mingi jõnks on läbi käinud, aga sain siis Maidstone’i, kui ühte tänavat pidi pargi poole kõndisin ja fotokat käest ei pannudki. Ikka need ilusad majad. Samas jäi ka autosõidu peale neid, aga ei viitsinud ega hakanud paari meetri laiusel teel kinni pidama. Ja mis kummaline, täna nägin kahte ebaloomulikku asja siin. Järve ja metsa – kui nii nimetada tohib, aga inglises selliseid asju muidu ikka ei näe küll. Järv oli lausa Maidstone’s (Mote pargis) ja sain oma sööki ka laua taga pingil mugida, missest, et piimapudel tuulega laualt lennata tahtis. Leidsin poest nüüd endale uue lemmiku, quark'i ehk rahvakeeles kohupiima. Teadsin küll, et selline asi on siin olemas ja isegi Sainsbury's, aga et Tesco's. Kas on nad sortimenti täiustanud või on mul alati kahe silma vahele jäänud, igatahes tuleb vahel kasuks ka teistesse Tesco'desse sattuda. See kvaliteetvtoit sisaldab rohkem valke kui kodujuust, mida topsikute viisi valgu saamiseks alla ajasin, aga maitse poolest nagu ei istunud. Nüüd on kõik olemas mis Eestiski ja rohkemgi veel :)
Liiklus on siin endiselt vasakpoolne nagu olema peabki ja külateed kitsad, juhid viisakad, ei pressi läbi, vaid lasevad läbi ning mina viskan kätt. See meeldib mulle. Vahel võtan ka ise teeboksi ja mulle visatakse kätt. See meeldib veel rohkem. Muidu on kõik nii inglaslik nagu olla veel saab.
Pärast veerandtunnist korterivõtmete otsimist oleksin tahtnud alla anda ja olin valmis juba külmutatud kanad, juurikad sulama ning muu pika kaalutlusega valitud kuus kotitäit toidukraami ukse taha jätma, kui alt töö juurest tädi ka ise üles tuli ning selgitas lõpuks 20-st võtmest ka õiged välja. Umbes nagu Birchingtonis, kus visati kümnepealine võtmete kimp kätte ja mäletamist järgi proovisin kõiki 3 korda. Siin oli aga üks lukk lisaks veel kinni keeratud ja nii ma lammas seal ukse taga jebisingi pikalt. Vähemalt üks proviisor oli sees ka vahepeal elanud (või olnud). Tagasi jõudes olid toad absoluutselt asjavabad, nii korras, et ei tahagi segi lüüa. Ainult üks kardin oli voodil, keegi oli sealt akna juurest liivapaberiga lihvinud ja pahteldanud. Jube tublid, ainult värvida polnud jõudnud. Tolmuimeja on ka lõpuks olemas, s.t ülakorruselt alla kolinud. Varem leidsin korterist vaid imeja torud ja pühkisin vaipu käsitsi. Hea veel ka see, et tagahoovi müür on maha võetud. Nüüd ei peagi autot sealt pisikesest väravaaugust läbi mahutama või teisi parkivaid rihtima, sest hoovile mahub rohkem häid lambaid. Tean küll, kes selle taga on, väga tänulik võib talle olla, et viitsis peamajas töötades ka selle peale mõelda, eks tema pere maasturitele jäi see tagaõu kitsaks, aga sõbralikult ära mahtusime küll :) Mingi p-e on ainult naabruskonna wifi’ga, ei julge rohkem uurida. Päris segi keeras mu läpaka, loodetavasti ei lekitanud viirust. Aga üldiselt on kõik nii nagu varem - justkui poleks päevagi ära olnud, mis me siin veel kolmest kuust räägime.
Uni on ja pime on, kell on pool üheksa. Olen vähemalt sama väsinud kui eile samal ajal. Kui otsisin läpakat taga ja arvasin olevat kuhugi pingile maha jätnud, kuid avastasin selle lõpuks enda eest. Ja siis olid veel võtmed kadunud, raha ja mündid läinud, aga lõpuks leidsin kotist.
Ka inglise looduses on märgata sügist.
No comments:
Post a Comment