

































Võiks öelda, et käisin Maidstone’s sõbrale küünlaid ostmas (spetsiaalsed värvi vahetavad, mida mujal näinud pole), aga tegelikult päris nii ka polnud. Tuleb välja, et paari nädala jooksul olen tööle rattaga üle 100 miili maha sõitnud, ning see “ülejääk” tuli mul nulli sõita, sest pean ju auto kohe-kohe üle andma. “Ülejääki” käisin ka eelmisel nädalavahetusel sõbraga maha sõitmas, aga ikkagi oli veel. Tegelikult tekitas see minus pigem rohkem pinget kohustusena maha sõita, lisaks täpselt arvestada, manipuleerida miilidega, kütusekuluga (millal ja kui palju benssu paaki osta, sest pean ka tšekke tööle lisama ning ei saa ju kuskilt pärapõrgust benssu võtta, kui sel päeval paberite järgi sinna sõitu ei teinud). Nojaa tegelikult asi ka väheke selles, et ma ei viitsi üksi reisida.
Olen tohutult õnnelik, kui õhtuks autoga oma vahekäiku võin naasta ilma igasuguste jamadeta, kui mina olen terve, auto on ilma kräšideta ühes tükis, pole parkimistrahve ega kiirusekaamerale silma jäänud. Oma sõite teha on suht suur risk (eriti minu väheste kogemustega), vahel imestan isegi, kust ma selle julguse võtan.
Enivei, ilm oli super nagu ikka viimasel ajal, põletasin taas nahka punaseks (unustasin jälle kreemitada). Natuke kahju, et pärast Maidstone’i Dover’i randa chillima ei läinud, vaid hoopis Royal Tunbridge Wells’i, Tonbridge ja Sevenoaks’i põikasin (kuna olin ammu tahtnud ka need kohad ära külastada), sest viimastes polnud suurt midagi vahtida (Tonbridge ehk enam-vähem). Vähemalt olen nüüd ära käinud ja süda rahul, et midagi erilist seal pole või on mu silm selle üldise pildiga ära harjunud ja raske on juba midagi väga ilusat leida. Või tahaks jubedalt koju ära... Eks kauneid maju, kirikuid, loodust ja restosid jäi veel palju teele, mida fotole jäädvustada tahtsin, aga ei viitsinud autot spetsiaalselt kinni peatada, sest õhtuks olin jube väss ka ning kell palju. Seevastu üllatas mind Maidstone väga meeldivalt – üha rohkem hakkab see linnake mulle meeldima ja näen üha uusi huvitavaid paiku seal. Olen sinna peamiselt talvel põiganud, aga nüüd suvel oli kohe kuidagi väga armas. Linnake kubiseb inglise stiilist, igasugu müüridest, tornidest, kivikindlustest. Kesksel kohal on jõgi ja sild ning loomulikult on lisaks suurtele kaubanduskeskustele ka pisikesed omapärased poekesed. Eks see ole ka Kenti keskus ja tõenäoliselt kui Kentis peaks elama, siis seal (Rochester on teine sarnane koht, mis silma jäänud). Muideks töö peamaja ongi seal, kuhu homme varahommikul auto jätan ja oma suure kohvriga Londoni ja sealt lennujaama poole edasi rongitan ja bussitan. Homne varahommikust hilisõhtuni transporditamise päev vaja vastu veel pidada enne suurt lillepidu :) Siinsest “lillepeost” ehk ringi tuuritamisest on jälle mingiks ajaks isu täis, tahaks lihtsalt juba eesti kodus olla.
Tänase hommiku sisustasin jooksu, bloginduse ja eilsete fotode sorteerimisega (kuskil 500-st kustutasin pooled ja pidin pilgeni täis läpakasse jälle ruumi tegema). Võimalik, et lähen ka Ramsgate’i randa (autoga!), sest 12 miili vaja veel maha sõita.
Olen tohutult õnnelik, kui õhtuks autoga oma vahekäiku võin naasta ilma igasuguste jamadeta, kui mina olen terve, auto on ilma kräšideta ühes tükis, pole parkimistrahve ega kiirusekaamerale silma jäänud. Oma sõite teha on suht suur risk (eriti minu väheste kogemustega), vahel imestan isegi, kust ma selle julguse võtan.
Enivei, ilm oli super nagu ikka viimasel ajal, põletasin taas nahka punaseks (unustasin jälle kreemitada). Natuke kahju, et pärast Maidstone’i Dover’i randa chillima ei läinud, vaid hoopis Royal Tunbridge Wells’i, Tonbridge ja Sevenoaks’i põikasin (kuna olin ammu tahtnud ka need kohad ära külastada), sest viimastes polnud suurt midagi vahtida (Tonbridge ehk enam-vähem). Vähemalt olen nüüd ära käinud ja süda rahul, et midagi erilist seal pole või on mu silm selle üldise pildiga ära harjunud ja raske on juba midagi väga ilusat leida. Või tahaks jubedalt koju ära... Eks kauneid maju, kirikuid, loodust ja restosid jäi veel palju teele, mida fotole jäädvustada tahtsin, aga ei viitsinud autot spetsiaalselt kinni peatada, sest õhtuks olin jube väss ka ning kell palju. Seevastu üllatas mind Maidstone väga meeldivalt – üha rohkem hakkab see linnake mulle meeldima ja näen üha uusi huvitavaid paiku seal. Olen sinna peamiselt talvel põiganud, aga nüüd suvel oli kohe kuidagi väga armas. Linnake kubiseb inglise stiilist, igasugu müüridest, tornidest, kivikindlustest. Kesksel kohal on jõgi ja sild ning loomulikult on lisaks suurtele kaubanduskeskustele ka pisikesed omapärased poekesed. Eks see ole ka Kenti keskus ja tõenäoliselt kui Kentis peaks elama, siis seal (Rochester on teine sarnane koht, mis silma jäänud). Muideks töö peamaja ongi seal, kuhu homme varahommikul auto jätan ja oma suure kohvriga Londoni ja sealt lennujaama poole edasi rongitan ja bussitan. Homne varahommikust hilisõhtuni transporditamise päev vaja vastu veel pidada enne suurt lillepidu :) Siinsest “lillepeost” ehk ringi tuuritamisest on jälle mingiks ajaks isu täis, tahaks lihtsalt juba eesti kodus olla.
Tänase hommiku sisustasin jooksu, bloginduse ja eilsete fotode sorteerimisega (kuskil 500-st kustutasin pooled ja pidin pilgeni täis läpakasse jälle ruumi tegema). Võimalik, et lähen ka Ramsgate’i randa (autoga!), sest 12 miili vaja veel maha sõita.
No comments:
Post a Comment