summer, bruther

Ma ei saa aru, kuidas teatud tegelased Poolast või Sloveeniast oskavad vaid kahesõnalisi inglise lauseid moodustada olles ise 2-6 aastat UK-s elanud. Mul on tunne, et sellistes töökohtades saabki toimuda vaid keeleline taandareng, vähemalt minul. Pean enda mõtete selgeks tegemiseks kasutama samamoodi kolmesõnalisi lauseid, et nende võõrtööliste juhe päris kokku ei jookseks.
Täna töötasin koos “põhja-poolt” pärit juhendajaga, kelle jutust eelmisel nädalal mõhkugi aru ei saanud. Ega täna oluliselt parem polnud, kuigi väga huvitava tähelepaneku tegin – tädi kasutas sõnu summõ, bruthõ. No pakkuge, mis need on… Summer (sammõ) ja brother (brathõ) kõlasid siis selliselt… ju siis asendub põhjainimeste häälduses “a” “u”-ga, vähemalt mõne sõna puhul. Ei tea, kas peaks järgmisel korral automaatselt “u” mõtlema “a”-ks. No undke undeks, mu ei suu uru… Aga selle eest on Juliega huvitav rääkida. Ta ise tunneb kõige vastu huvi ning muudkui aaaaatab-ooooootab ja teeb suuri silmi pähe ning jagab kuuldud juttu ka teistele. Ta oli nädalavahetusel ühte saadet Balti riikide kohta näinud ja Tallinna meelde jätnud ning kandis tööl selle kohe ette. Eelmisel nädalal polnud ta Eesti olemasolust veel midagi kuulnud. Aga meelde olin talle miskipärast küll hästi jäänud, sest ta küsis, kas ma olen juba erialast tööd leidnud jne… Pidin ka edaspidi teda oludega kursis hoidma.

Täna sain esimest korda inglise ilma tunda. Tänaseni oli ikka mõnusalt soe eesti suveõhtune inglise sügisilm, kuid täna hakkas vihma kallama. Ühel tööhommikul küll tibutas veidi, aga tegelikult on selle 1,5 nädala jooksul väga soe ilm olnud. Inimesed ei paista siin vihmast väljagi tegevat, enamikel pole veel jopesidki seljas, mõned on T-särgi väel, mõned lühikeste pükste ja varrukatega särgiga teevad tervisejooksu vihmas.