selgust asjadesse

Ma ei tea mis mul viga hakkas – kas kaotasin ajataju, tahtsin harjumusest ikka midagi veel paremaks muuta või hakkas siinelu teatud asjaoludel täitsa meeldima, aga pikemat aega olen silma peal hoidnud töökuulutustel Yorkshire piirkonnas. Nimelt olen tahtnud sinnakanti elama minna, kuna koht on armsasti kolme looduskauni districti vahel. Oleks ju mõnus rattaga sealkandis hängida või jalgsimatke ette võtta. Ja täna mõtlesin, et no mida ma ometi mõtlen!!?? “Ega töö pole jänes, mis eest ära jookseb”, oli ikka minu vana juhataja hittlause. Ise vandusin veel eelmisel suvel mustikametsas, et kolmenädalase suvepuhkuse asemel tuleb järgneval aastal vähemalt kolm kuud. Miks ma siis uut töökohta kiirelt läheneva suve eel otsin? Dilemma ette panevad mind üpriski ahvatlevad ja käegakatsutavad tööpakkumised Yorkshires ning siinsed sõbrad. Mul on siin veel palju avastamata (või pooleli)! Kui on tunne, et lõpuks ometi tekib mu ümber häid inimesi ja üha rohkem veelgi, siis on väga kahju eemale minna, isegi kolmeks kuuks. Aga samas tean, et hakkaksin jubedalt kahetsema ja hinge valutama, kui ma ei saa võtta ratast, et sellega eesti teedel ringi sõita, metsadesse põrutada, metsamarju, seeni, pähkleid korjata, eesti järvede puhast vett või selle mõnusat hõngu tunda, jaanipäevatseda, grillida, kodus asjatada, marju peoga suhu ajada, herneid krõmpsutada, õunu kilode viisi tarbida, kaevul istuda, ritsikate laulu kuulata, pääsukeste madalat lendu jälgida ja on ka paar-kolm sõpra, kellega hästi pralletada. Ma loodan parimat – seda, et kahte head asja saab ka korraga (Eestis puhata ja vahepõigetena UK-s ringi reisida). Mul on ju hea töökoht siin, kust lubatakse üpris kindlalt ka pikale palgata puhkusele ja sama hästi saaksin sügisest siitsamast jätkata, vähemalt mõnda aega, kui Yorkshire võimalus tekib. See mõte tegi mind täna ütlemata rõõmsaks ja raskemais vastutuuleski polnud mingit probleemi lai naeratus näol tagasi joosta.