loomulik elu

Elus on kõik loomulik, mis toimub, isegi mis tundub ebaloomulik. Ma ei tea kui normaalne on see, kui tööl käib autojuhi ja manageri vaheline “jutuajamine” ja asjade üleandmine minu kaudu. Nagu lasteaias :D
Kui normaalseks võib pidada seda, kui apteegis, kus ma alles teist korda olen, pean teadma assistentidest paremini, mis neil seal poepoole peal on või ei ole. Kas proviisor peab kõike detailideni teadma ja igale küsimusele aega kulutama, mida võiks elementaarselt iga assistent teada? Milleks need assistendid üldse on, kui nad oma ampluaad ei tunne? Selliseid rumalaid ja iga hetke tagant proviisori abivajavaid assistente õnneks Ramsgate’is ei leidu, sest nad tulevad ideaalselt ka ise toime ja ma olen tõesti neile selle eest tänulik! Ramsgate’is oleks muidugi mõeldamatu ka iga probleemi korral tülitama tulla, sest põhimõtteliselt ei jää proviisoril muuks kui ravimikontrolliks aega.
Ainult kui ma olen juba päeva-paar eemal olnud, siis nõuavad selgitust, kus ma olin ja tulevad süüdistama, et jätsin nad üksinda mingite tolkustega (locumitega) või Aliga. Naerukoht… minu juuresolekul ikka räägitakse hästi :D Aga ma tõesti armastan neid, ükskõik, kui närvidele nad vahest ka ei käiks, on see ikkagi super, kui enamik päevadest ja tundidest koos ning väga pingelises keskkonnas hästi läbi saadakse.