Iga päevaga läheb aina paremaks… okei, lõputult ei saa paremaks minna… aga praegu saan nautida parimaid aegu oma elus… Mu ümber on tekkimas nii palju toredaid inimesi... kes on nii vahvad ja ajavad mind naerma… isegi kui tööl on väga-väga kiire, isegi, kui mingid pisivead tekivad, isegi, kui on midagi natuke pahasti, on need inimesed mu kõrval. Ma kuulen esimest korda elus nii palju kiidusõnu enda suunas. Mind peetakse huvitavaks, kuigi ma ju seda (enda arvates) ei ole. Ma ei saa aru, millega ma nii palju huvi tekitan, hoides alati rohkem tahaplaanile. No ei saa ju kõik ühest suust valetada, kui nad kõik täpselt samamoodi mind iseloomustavad. Ali’gi ütles ükspäev, et ma olen nice person, innocent and pure – ühesõnaga rikkumata… nii hea on seda kuulda oma otsese ülemuse suust, kes ainult armsaid sõnu mind kirjeldades leiab… Tema isalik suhtumine minusse on nii armas… Ja ma ei tahtnud kehvem olla, kui ära märkisin, et ka tema on nii kena inimene ning et ta oskab olla hea juht… Ta on õiglane ja usaldav… By the way, ta kutsus mind vabal päeval ASDA apteeki endaga tööle (kuhu ta veel pärast pikka Ramsgate’i tööpäeva läheb!), et teeksin kasvõi tunni või paari kogemuste huvides ning tunni eest makstakse hästi - £25 peo peale. Teatavasti pole ma OTC veel tugev ning ASDA’s on piisavalt vähe retseptikaid, nii et saan seal rohkem üleletitööd harjutada. Tema lubas kenasti mu kõrval olla :) nii armas temast…
Täna oli eriti lahe päev. Päeval ei teadnud ikka veel, kuhu tööle pean minema. Kuna mu kuuajaline töökava lõppes ja uut veel polnud, arvasin, et saadetakse sinna ülikiiresse Cliftonville apteeki, kus kuus kuskil 20000 retsepti läbi käib (meil 17000 ja Margate’s 13000) nagu neil plaanis oli. Igatahes Carla tegi ükspäev selle koha nii maha, et…
Meil oli juba reede lahe päev, kas liigaasta päeva tähistamine või mis iganes… Autojuht Dave tõi kooke, Carla küpsiseid, Monjit rasvapirukaid… Ja ma lubasin oma kommikarbi laupäevaks, et küll nad ka esmaspäeval veel viimaseid maitsa saavad. Sest ma polnud veel midagi toonud, kuidagi imelik hakkas, kui viimasel ajal Ali’gi tihedalt kommikarpe lagedale tõi.
Täna oli nii lahe päev. Korjasin Viv’i poole tee pealt üles ja tulime Ramsgate’i tööle. Kutsusin teda juba nädala algul, et näidata oma kallist Ramsgate’i töökohta, mis hoopis erinev Margate’i omast on, kus koos algul paar nädalat töötasime. Tema jäi Margate’i ja mina sain Ramsgate’i. Täna saime jälle koos töötada, kuigi laupäev on nii vaikne päev, et apteegis praktiliselt kliente ei käi. Saime rääkida: mina, Ali, Viv… ok, Bex ja Jo olid ka… Ali oli üliheas tujus… Jagas õpetlikke nõuandeid ja kutsus Viv’i ka tagasi, kui tahtmist peaks olema… Kas siis Kadri töötab seal või mitte… Ja kui ma täna oma uue kuu töökava nägin, tahtsin lakke hüpata – RAMSGATE…my darling…here I come…vana autojuhtki tundis huvi, kus ma siis tööle hakkan… nüüd peab siis veel vähemalt neli nädalat mind Ramsus kannatama :) Ja ma veedan need järgmised neli jälle mõnusalt toredate inimeste seas…
Oi kuidas ma saan neid esmaspäeval rõõmustada, eriti Ali, kes väga lootis, et sinna tagasi läheksin. Lubas mulle isegi järgmised neli nädalat üleleti töötada, kui peaksin Ramsus veel olema. Eks näis kas mees oma sõna peab, aga hea teada, et ta minuga koos kuskil mujal koos töötada tahab, sest minu soov on sama!
1 March 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment