käib töö ja vile koos

Märkasin oma vanemate postituste seas pealkirja “pekitükiks muutumas”. Ajal, kui sellest kirjutasin, polnud mul häda veel midagi. Võibolla pole ka nüüd, kui jätkan samas vaimus õgimist ja autosõitu nagu viimased nädalad :D tagajärjeks järjest suurem pekitükk ehk mina :D D D
Miks inglased ilma põhjuseta kooke ja maiustusi tööle veavad ning teistele jagamiseks… ma ei tea… Ja miks ma neid kõiki proovima pean… ma tean…
Kui töö juures on vähemalt 12 inimest (küll erinevatel aegadel tööl), aga neil kõigil on ju sünnipäevad, puhkused, mis kõik veel ning neid on vaja ju tähistada… ja tuuakse magusat ka muudel minule arusaamatutel põhjustel.
Mida ma oskan kirjutada kiiruga, sest aega on vähe ja pole kusagilt võttagi…
Lihavõtetest… Töine, aga samas sai rohkem puhatud ka, kuna neljast vabast päevast kaks olid rangelt töövabad. Laupäeva õhtul sai ära käidud Margate’i klubis Escape, mis täiega *** Külm garaažitaoline esimene korrus, kahtlane muusika, eriti rahvastatud koht, vähe liikumis- ja hingamisruumi (ka teistel korrustel)… ei meeldinud ja hea, et teada sain… teinekord proovin muid kohti, kuigi siin kandis ei pidanud eriti midagi normaalset olemagi… Kaks neidu töö juurest hängisid ka seal. Üks oli seda pidu terve laupäeva taga igatsenud (kui töö juures muust ei rääkinudki, kui tore õhtu saab olema) ja ma ei mõista küll mida… Pühapäeval tegime tunnikese koos apteegis ja nad olid väga haiged… No mina polnud ka just kõige paremas konditsioonis, kuigi juba kell kaks öösel ja kainena magama sain võrreldes nendega, kes hommikul kuueks kuhugi jõudsid… Ja arvata võite, kui läbi nad tööl omadega olid. Üks vabandas kõigi ees ükskõik mida ta ka eelmisel ööl teinud polnud ja seda ta ei mäletanudki, et möödudes minu tagumikust kergelt ja vallatult näpsanud oli.
Aga õnneks oli patsiente oodatust sada korda vähem ehk siis alla kümne ning teenitud topelttasu istumise eest polnudki paha. Selle eest rabelesin ennast sellel nädalal pärast pühi segaseks… 800-900 retsepti päevas – on see normaalne? Neverending…
Nad ennustasid mulle pühade ajaks järjekorda apteegi uksest kuhugi saja meetri kaugusele, aga ma nägin vaid mõnda retsepti ja antibiootikumidest polnud haisugi, nii et tellitud antibiotside ekstrad jäid samamoodi riiulitele kopitama. Aga see töönädal oli vägev küll… loodetavasti ei jätku selline rassimine uuel nädalal uue hooga.