Am I dreaming?

Nonii, mina juba jälle siin :) Pajatan siis tänastest seiklustest pikemalt enne kui meelest läheb, sest homme tulevad uued sündmused peale.
Varahommikul jätsime hüvasti juba armaks saanud toakesega. Kohvrid said eile põhjalikult ümber pakitud ning asju ikka jõuga lõpus juurde surutud, aga mõned jäid sellegipoolest maha, kuigi ma ei tea, et neid nii väga juurde ostnud oleksin. Tuba sai kohe avaramaks, kui nurgast kadusid kohvrid ja seljakotid. Väljas sadas üpris kobedalt vihma ning õlad ja selg olid juba pärast kümmekond minutit bussipeatuseni tavaari vedades valusad. Õnneks polnud pikemat kandamite vedamist ette nähtud, sest vahemaad olid väikesed. Bussisõit läks küllalt ladusalt, kui välja arvata teetöödest tingitud ummikud ning Londonis tüüpiline edasiliikumiskiirus (äärelinnast kesklinna või vastupidi), mis on tavaliselt tunni pikkune sealse crazy traffic’u tõttu. Õnneks jõudis buss vaid 5-10 minutit lubatust hiljem kohale ning uuele bussile saime ka sujuvalt õige pea istuda. Nooremapoolne bussijuht oli tore – suhtles inimestega ja ajas rahvast naerma :)
Ahjaa, Derby’st Londoni poole liikudes võis näha päris palju pooleldi vee all olevaid maalappe, puutarasid ja isegi teeotsi, nii et olukord on selles suhtes ikkagi päris hull – poleks uskunudki, kui oma silmaga ei oleks läinud. Aga elame päeva korraga, sest antud päev oli tegelikult erakordne :)))
Õiges kohas saime maha ka, ses mõttes, et pisike külamoodi linnake või midagi sellelaadset see paistab olevat. Ja buss peatas mõned meetrid üle tee sellest majast, mis sai meie elupaigaks!
Läksin apteeki, mille kohal elamine asub ning küsisin võtmed. Apteeker polnud mind nähes just eriti inglase moodi elevil (nagu nad tavaliselt on), aga vahet polnud, sest edasine tundus muinasjutuline. Algul näitas ta 1-toalist elamist ning seejärel ka 2-toalist, kuna ma tahtsin sellele pilgu heita. Siis jagas veel mõningaid näpunäiteid – parkimisolusid, lähemal asuvaid poodisid, söögikohti jne. Üldiselt oli raske tema jutust aru saada tema tugeva inglasliku aktsendi tõttu. Jah, eks siinkandis on võõramaalisi vähem ja inglase külaaktsent on rohkem väljendunud. On kaks asja, milles kõige ebakindlam olen – keelelises arusaamises ning autojuhtimises. Autole lähen esmaspäeval Maidstone’i järgi ja tööle Ramsgate’i sel päeval ei lähe.
Pärast võtmete kättesaamist (neid oli ettenägelikult topelt, nii et terve suur kimp siis) lippasime Ramsgate’i, et turistiinformatsioonist brošüüre kaasa haarata (linnakaarte jms). Õnneks nägime ühte postimeest, kes lahkesti õiget teed juhatas ning küsis, kas saab veel kuidagi aidata :) oh neid inglasi küll :)))
Ilus piirkond on siin – peamiselt rikaste elamud (vähemalt peatee ääres) ning kolme-nelja kilomeetri kaugusel Westgate-On-Sea’st (elame) on suurem linn Margate (peamiselt töötama hakkan), kus minu elukaaslane on üllatuslikult ka varem käinud, nii et temale olid paljud kohad tuttavad. Margate’i ilmestab superilus rannajoon ning silma jäid veel 3-4 kasiinoautomaatidega lõbustuskohta üksteise järel – eks ilmselt rikaste võsukestele ja vanematele endile, s.t igale vanusele. Siin paistab olevat ideaalne koht vabas looduses (olgugi, et linna sees) sportimiseks – jalgrattarajad ning rannajooks. Tuul oli muidugi vinge, aga selles suhtes saab midagi ette võtta, nt. mingi peakatte :D
Rohkem täna käia ei jõudnudki, aga homme läheme ilmselt uuele ringile: mõned poed jäid silma (Primark :P) ning linnaga on ka vaja tuttavaks saada.
Aga meeldivam osa jätkus uues kodus, mis mulle uskumatuna tundus. Ruumi on hästi palju – vähemalt mina pole sellega harjunud ja võttis aega, et neid ruume meelde jätta. Alumiselt korruselt viib trepp üles (muidugi algusest lõpuni vaibaga kaetud), kus on suurem esik-koridor (kust saab edasi mõlemasse korterisse). Meie korteri T-esik viib elutuppa, kus on kolme- ja kahetoaline diivan ning tugitool, laud, riiul, toolid; magamistuppa, kus on lai voodi, kapp ja kummut; kööki, kus on hulga kappe, külmik, ahjuga elektripliit, pesumasin; triikimisruumikesse; vannituppa, tualetti ning veel mingisse asjade hoiu ruumikesse. Ruumid on avarad ja mööblit suhteliselt vähem, seetõttu ka kajab väheke telefonis. Kaminad on kinniehitatud ning radikaid on päris palju. Ruumides on olemas kõik põhilised eluks vajalikud tarbeesemed: voodiriided, saunalinad, käterätid, kruusid, klaasid, kahvlid, noad, lusikad, pannid, potid, konservi-, veinipudeliavajad, veekeedukann, röster, küürimisvahendid, triikraud, isegi tualettpaberirullid, õhuvärskendaja. Ja see pole veel kõik – meil levib siin paljudele parooliga kaitstud internetilevidele lisaks ka tasuta wifi-nett, mille üle olen ma kõige õnnelikum :))))))))) Vähemalt hetkel on see saadaval kõige suuremas esikus ning köögiakna juures ja ma väga-väga loodan, et see jääbki nii. Ma ei kujuta ette, kuidas saab asju ajada ilma netist eelnevalt uurimata.
Minule seostub korter hetkel veel mugava, üdini korrektse hotellielamisena, aga vast saab asjad välja pakkides toad ka hubasemaks. Ma ei tea, millal hakkavad esimesed but’id (loe: agad) välja tulema, aga senikaua tuleb seda õnne(natukest) siis nautida.
Ei tea, millega selle ära olen teeninud, aga ükski asi ei saa liiga hea olla. Tasuta elamine, autokasutus, internet – ma tunnen ennast imelikult. Hea küll, ma pean ikkagi tööl ka käima.