armsad pisiasjad

Peaks lõpuks ära mainima, kui ütlemata õnnelik oma gepsu üle ikkagi olen. Kõik korrad, kui sellega ka natuke mööda olen sõitnud (ei saa ju öelda, et päris puusse), on see olnud minu oskamatusest õigesti kaardi järgi liigelda, vale funktsiooni peale jätmine (lühem tee vs kiirem aeg) või on teel diversion (ümbersuunamine teetööde tõttu). Täna otsustas geps mind lõpuks ka korralikumalt ehmatada, kui pilt ees iga 30 sek järel tumenes, nii et pidin siis ekraani puutuma, et tagasi saada. Müstika mis oli, aga õhtul tagasi sõites töötas nagu ennegi ja pärast seda trikki olen gepsu veel rohkem kiindunud. Seda on veel vähe öeldud, olen tõsiselt meelitatud, kui selgub, et nii pisike seade oskab suunata ikka väga täpselt ja siiamaani pole kordagi alt vedanud. Kusjuures eriti hea oli see, kui selgus, et sellel siiski ka Ida-Euroopa, s.t Baltikumi (sh. Eesti) kaardid peal on. Kusjuures ma ise poleks seda gepsust otsima hakanudki, olin väga kindel, et seal vaid UK ja Lääne-Euroopa peal on. Gepsu ja fotoka ostuga olen tõesti väga rahul, mis tähendab ainult seda, et eelnevalt tuleb teha ära põhjalik kodutöö ehk surfata vähemalt paar päeva netis ja uurida, milliseid mudeleid rahvasuu soovitab ning siis tuleb leida soodukas, milles olen eriti käpik :) Ma usun, et nende kahe seadme hindades kokkuhoiu pealt võiksin lubada endale pisikese Ipodi, mida oleks hea sportimisel kasutada, aga noh, minust pole enam suuremat lugude kakkujat ja need vanad lood on öökimiseni ära kuulatud. Ei tea kas uue läpaka ost kannatab sügiseni välja, kõvaketas on pidevalt ääreni ja vaevan pead selle üle, mida jätta, mida trashida (aitäh, aga ei, välise kõvaketta ostmisest huvitatud pole).

Jooksmas käisin ka (uues kohas, s.t minu jaoks uue apteegiga külakeses, kus täna töötasin ja homme ka, muuseas Ali elab selle apteegi kohal) ning muidugi pilte klõpsasin.