Natuke teistmoodi nädal on olnud kui tavaliselt, mis muidugi ei tähenda, et ma midagi kasulikku oleksin jõudnud teha ja aega oluliselt rohkem säästa. Kuigi kolmel päeval jõudsin isegi poole seitsmeks tormates töölt otse trenni (sain 15 min varem ära), tegin kahel õhtul kaks aeroobset trenni järjest (kuna esimene ei võtnud piisavalt võhma välja) ja käisin ka teistel õhtutel, nii et nädala lõikes kaks Bodystep’i, kaks Bodyjam’i ja kaks Bodypump’i. Esimest korda tundsin sellist trauma moodi, mitte lihasvalu, kui rinnalihast surusin ja randme piirkonda valu sisse lõi, aga eks see oli külmalt alustuse viga. Reede õhtul tegin küll ainult pool tunnikest rattasõitu, sest võtsin vaevaks minna Hayley peole tema vanematekodus, mis sisuliselt oli muidugi ajaraiskamine. Naisteõhtu läbivaks teemaks oli Ann Summers’i (see on UK sekspesu jms pood) värske jõulukataloogi toodete promomine, kus Ann Summers’i esindaja (rõivastunud jõuluvanaabiliseks) viis läbi mõned sisutud mängud ja tutvustas kaasa toodud kataloogikaupe. Kümmekond inglise iks-iks-iks-ell suuruses neidu siis ahmisid silmadega nummer kaheksa suurusi pesukesi, nuusutasid lõhnu, maitsesid geelaineid, proovisid vibraatorpükse ja lasid käest-kätte põrisevaid asjapulke. Kolme tunni pärast olid enamik vähemalt £20 naela võrra vaesemad ning pidu lõppes suhetetraagika aruteluga ja pisaratega. Noorelt võetakse ikka kõike rohkem hinge. Kui see oli mõne arvates pidu, siis… eeeeeh… Kahju lihtsalt oma ajast.
Ööseks jäingi autosse magama, et hommikul kohe sealtsamast tööle minna. Peaks ütlema, et ka siin on nüüd ilmad päris jahedaks läinud. Vihma just ei kupata, aga ööd on külmad ja tuul teeb asja kümme korda hullemaks. Tuba peab ka juba kütma.
Üleüldine majanduspaanika tekitab ka minus väheke ärevust, kuigi asjatu paanitsemine on mõttetu ja ajakirjanduses iga teine uudis majanduskrahhist võiks olemata olla. Mis mulle konkreetselt olulist meelehärmi tekitab, on inglise naela nõrk väärtus, mis vähendab minu teenitud tulu märkimisväärselt. Eesti ehituspood vaevalt minu poundide vastu huvi tunneb ja UK-sse kinnisvara soetamisest ma huvitatud (enam) pole, olgugi, et mõne aja pärast võib ka siin pärast kinnisvarahindade langust tõhus ostumoment tekkida. Valuuta ümbervahetamisel tekivad suured kaod, mispärast olen huvituma hakanud Iirimaa vastu, kuna teatavasti kehtib seal euro. Aga teisest küljest vaevalt mul enam nii palju pealehakkamist on, et ennast jälle teise (proviisorite) registrisse kanda, kuna tuleb läbi teha sarnane jama, mis RPSGB-sse registreerumisel (sest Iirimaa ja UK proviisorite registrid on kaks erinevat asja), uus töö- ja elukoht leida ning kõigele tipuks siiani soetatud rattad ja träni üle mere ajutiselt Iiri viia.
Kantisin siiani kokkuteenitud summa eesti hoiusele riski hajutamiseks ja eelkõige suurema hoiuseintressi teenimiseks. UK-s võetakse ka hoiuste intressilt tulumaks maha, mis tähendab sisuliselt seda, et Eestis saan puhtalt sama suure või suuremagi intressi hoiuselt, millelt siin alles hakatakse tulumaksu maha arvestama. Pangatädi vist oli natuke üllatunud minu summa suuruses, kuna kuulis algul valesti, korrates vähemalt kuus korda väiksemat summat minu sõnade peale üle ja pärast päris samuti, et kas plaanin nüüd kodumaale tagasi naasta nagu oleksin juba piisavalt suure summa kokku ajanud. Ei-ei, vara veel, see oli kõigest söögiraha, mul läheb isiklikuks tarbeks ikka vähemalt neli seda summat. Üllatunud oli ka minu teadlikkusest igasugu IBANe, aadresse ja muid olulisi andmeid pakkuda ja arvas, et see ei ole mul esimene kord ülekannet teha, aga oli ikka küll. Pole mul aega kümme korda panga vahet joosta, et üks rahvusvaheline ülekanne ära teha, sest interneti kaudu lihtsalt ei saa. Peaksin kiitma eesti (interneti)pangandust, mis teeb inglise omale ikka kõvasti silmad ette. Kohati on tõesti tunne, kuidas saab nii arenenud riik nii arengus maas olla (ei räägi ainult pangandusest). Kulutasin muidugi päeva-paar uurimaks odavaimaid võimalusi rahaülekanneteks, kuna pankade kaudu läheb kokkuvõttes ümaralt 800 krooni ja on ka odavaimaid (praktiliselt tasuta) võimalusi, aga lõpuks tundus see variant ikkagi teatud lisaasjaolusid arvestades minule kohasem. Kuigi selles ei saa kunagi kindel olla, sest tulevikutegureid ette ennustada ei suuda (hoiustada naelad või vahetada kroonideks). Viimasel ajal on rahaasjade uurimine minu aega kõvasti röövinud ja mida rohkem seda käes on, seda suurem mure (raha kaotuse või õigete investeeringute tegemise ees) tekib.
Mis veel… auto teeb vist imelikku häält või tundub see ainult raadiota nii, sest pole teab mis ajast vaikuses sõitnud. HMRC (UK Maksuametist) saadeti minu ankeet tagasi (kaks kuud pärast ankeedi sisseandmist), kuna mõned lüngad olin tühjaks jätnud, sest mul polnud sinna midagi kirjutada. Mis mõtet on kirjutada planku, kus küsitakse, mitu päeva olen enne siiatulemist viie aasta jooksul siin olnud, kui ma polegi olnud. Kirjutasin siis nüüd planku, et null päeva ja ma ei ole siin kunagi enne siiatulemist olnud. Või planku, kuhu oodati eelneva töökoha andmeid ja millises ajavahemikus. Enda arvates panin kõik täpselt kirja, aga nende arvates jäi asi nagu lahtiseks, lisasin siis töötatud ajavahemikule selgituseks juurde, et enne seda ja pärast seda ta-ta-ta ajavahemikus ma ei töötanud. Kui nad sellest ka aru ei saa, siis...
2 comments:
Kui sul raha üle on, siis võid vabalt minu kontole ka paar nulli lõppu lisada ;) Aga jah, see raha hoiustamine on ka siin suur teema hetkel :S
...annan teada, kui tuppa, hoiusele, aktsiasse, kinnisvarra ja ettevõtlusse enam ära ei mahu :D
Post a Comment