Käisin seal, kus põllumehed omavahel võistu põldu kündsid ja lambukesi pügasid. Ööbikuorus, kus sai kümmet sorti isevalmistatud leiba, sõirasid maitsta, tervist kontrollida (vererõhk, rasvaprotsent jms), loodusrajaga tutvuda, jaanalinnufarmis ringi kaeda, hobusevankris linnale tiir peale teha, suppi sõdurikatlast süüa. Vesioinast ei viitsinud enam kaemagi minna, olen korduvalt näinud, aga suht uude tuulegeneraatori torni ronisin, et pilte klõpsida ja samal ajal, kui mehed kõrval lambaid koorisid, ma hiirekese viltisin. Otse pügamisvõistluselt tekkinud lambavilla kraasimismasinaga väntasin.
Raamatutest siiani parim "Monk Who Sold His Ferrari". Pole parimat, kus võetakse kokku kõik need põhimõtted, mida olen siit ja sealt noppinud.
No comments:
Post a Comment