Olen ikka õiges kohas!?

Väga kummaline päev. Läksin Margate’i tööle, vaatasin, uus nägu, jälle uus nägu, veel üks uus nägu, kõik eranditult uued näod! Olin kergelt hämmingus, maja, ruumid ja ravimid olid ainult tuttavad. Vanadest tegelastest oli järgi vaid kolm ja neidki polnud kohal. Viveki asemel oli teine tõmmunahkne tegelane, loomulikult pre-reg (muideks Vivek on nüüd valmis proviisor ja hängib sel kuul kuskil Rochesteri kandis tööl). Alguses oli sisse astudes üpriski võõrastav tunne, kõik olid ju tundmatud ja ma ei kujutanud üldse ette, kuidas seal Vivekita töötada oleks võinud, aga... Kokkuvõttes polnudki väga paha, mulle see eelmine seltskond seal absoluutselt ei istunud, üks edvistajate kamp. Sealse manageri lahkudes tõmbasid ilmselt ka paljud teised minema. Ja praeguseks vastutajaks oli üks tüüpiline Paydensile kohane uusmeremaalane, kes on ajutiselt UK-s ja õige pea tagasi omale maale suundumas. Ja nagu ikka tüüpilise vanamehele kohaselt on ta ka Eesti (ning paljude teiste maade) pinnal oma haagiselamuga reisinud. Täpselt nagu Woollsi manager (pärit Uus-Meremaalt, umbes sama vana ja ka palju reisinud) ning juhtumisi on nad sõbrad :D
Hea küll, see selleks, aga... olen alati mõelnud sellest, kui tore oleks mõnel retseptil näha eesti nime ja siis see välja kutsuda puhtas eesti keeles. Täna selline harukordne juhus oli, aga paraku jäi vastureaktsioon lahjaks. Ütlesin küll nime ilusti eesti moodi ja pöördusin keskealise naise poole, et kas tegemist on eestlasega, aga mulle vastati vaid naeratades thank you-thank you nagu meelde tuletades ikkagi selle riigi suhtluskeelt, kus hetkel viibime. Ei tea, kas šokeerisin teda (kuna eestlasi selles linnas ilmselt väga-väga vähe on, kui üldse on) või ei tahetud minuga eestlase kombel pikemalt juttu teha või mõni kolmas variant, aga igatahes kahju...