31 March 2009
erilised
Päike kutsus mind välja. Mul on alati miskipärast mingid süümepiinad, kui väljas on ilus ilm, mul on vaba aega, aga mina olen toas. Võtsin pastaka ja paberi, et midagi kirja panna, istusin pingile ja nagu ütlesin – ilm oli suviselt soe, päike soojendas mõnusasti, tuult eriti polnud, üleüldine vaikus ja mahe merelainete loksumine kõlasid vaid taustaks. Aga vat ei suutnud kohe midagi kirja panna. Lihtsalt mõtlesin… Minu elu pole suurt mainimisväärtki, kuigi olen uhke selle üle, kuhu jõudnud olen. Samas meeldib mulle jääda tagasihoidlikuks ja samuti imetlen inimesi, kes oma edu juures ei hakka nina üles vedama. Mulle meeldivad eneseväärikad inimesed, kes endid ei haletse. Mulle meeldib tugevus, iseseisvus ja elujõulisus ning need, kes armastavad elu, iseennast ja teisi enda ümber ning oskavad näha kõiges eelkõige head ning seljatada paha. Mulle meeldib, kui keegi oskab elu elada kergelt ja teha veel ka teiste elu rõõmsamaks. Ma imetlen neid, kes oskavad olla teiste suhtes tähelepanelikud, hooli(tse)vad, arvestavad, mõistvad ja muidu austusväärsed. Mulle meeldib, kui keegi märkab imelist elu iga päev ja ütleb seejuures, kui mõnus on. Need on erilised inimesed :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
