ei hooli mugavustest, vaid kannatustest

Jäi ükskord jutt, et kirjutan vastukaaluks J. postitusele oma nägemuse maaelust. J. küllaltki modernistliku käsitluse kõrval olen kindlasti palju konservatiivsem antud asjas, õieti küll algupärasem. Kindlasti pole ka mina täiel määral maaelu tunda saanud, kuid ometi olen linnas elades küllaltki palju põldu harinud ja muud värki koduaias teinud, eriti viimastel aastatel enne äratulekut. Olen see õnnelik, kes pole pidanud suuremat oma elust korteris elama ja tõttöelda ma ei kannatakski korterielu. Jah, olen pidanud elama korteris hilisemad eluaastad seoses õpingute ja tööga võõrsil, aga seda paremini tajun, et selline elu pole minu jaoks. Ma ei hooli suurt mugavustest, vaid kannatustest :D Ma pean oma näpud mulda pistma ja varem või hiljem seda ka teen!
Vaatan ETV-st “Sõida maale” ja mind hakkab piinama nostalgia, südamevalu, igatsus. Teha seda, mida olen alati teinud ja osanud ning veel enam – tahan osata palju rohkemat!!! Naine, kes elab poja ja tütrega maal ning oskab sealjuures ehitada ja müüri laduda. Kutt, kes räägib ökomajadest, saviseinadest. Mida mina oskan!? Ravimeid kontrollida – väga tore küll, sellest ametist on tõesti palju kasu…naera või nuta selle peale, aga lausa hale hakkab… ma tahan osata seda, mis eluks tegelikult vaja on – millega sai hakkama eesti talurahvas, tahan ehitada (nii palju kui üks naine füüsiliselt jaksaks), ahju laduda, katust panna jne-jne. Tahan olla multifunktsionaalne. Mitte ainult kokata, hoidistada, heina niita, hekki pügada, kraavi kaevata või aeda harida. Ma küll ei kujuta ette, kuidas saab sellise eluviisi juures ära elada, kuna see nõuab tohutult aega. Töölkäimiseks vist mahti ei jääks. See toobki mind J. proside juurde, millega ma nõustuda ei saa (nii palju vaba aega, kui tahad, eriti talvel ja aeg möödub aeglaselt). Jah, kui just endale sulaseid ei võta või asju täisautomaatika peale ei pane, siis ei jää korraliku maaelu juures absoluutselt aega üle. Veel parem, tuleb ärata hommikul hiljemalt kell 5 ning päriselt tagasi tuppa õhtule võib sättida end ilmselt kella 22-st. Nii ju vanasti maaelu käis. Mina oma poolmaaelu juures võin täiesti väita, et ka üheainsa puuoksa saagimine võib kesta kuni terve päeva, kui seda käesaega teha. Muidugi, kui elada modernistlikult ja kasutada muid abivahendeid, pole ka probleemi see asi 2 minutiga joonde ajada. Tean, mida tähendab maasikapeenarde hooldamine 5 korda suve jooksul ja mitte ainult – aias on reeglina ka porgandid, kartulid, kapsad ning palju muudki. Ohh neid iluaianduslikke lillepeenraid veel. Põhimõtteliselt kui oled enda arvates kogu selle maa ära harinud, jõuad uue ringiga algusesse tagasi, sest umbrohi kasvab meeletu kiirusega. Suvel on see lõputu tegevus ja ega talvel õige maarahvas lulli löönud, siis algasid tubased tegevused ja metsatöö. Tahaksin samuti lambaid kasvatada, villa kraasida ja lõnga kedrata. Unustusse vajunud käsitööst rääkimata. Võiksin talv otsa õmmelda, kududa ja heegeldada. Maaelu on minu jaoks looming, mis lõppkokkuvõttes toob hingerahu nagu olen seda varasemaltki maininud. See annab ka reaalselt midagi, kas on see purki pistetud kõrvits või villane sokk – see on enda tehtud, väärt oskus :) Selle juures pole vaja rääkida sellest, mida annab mulle ravimite kontroll. Hunnik mammonat kuskil passimas ja väärtust kaotamas, kui ei oska sellega kohe midagi peale hakata. Mida annab marineeritud kurk või kaltsuvaip? Ma ei vasta, see kes näeb sisu, see näeb…
Kui odav see maaelu oleks? Päris lihtsustatult ei ütleks, et see elu (sh. ost ja säilitamine) odav oleks. Kindlasti odavam kui Londonisse korterit osta, aga midagi head ei saa odavalt. Kõigel on oma hind. Maja ülalpidamine on kusjuures üpris kulukas, mida vanem maja, seda hullem kipub olema. Eriti juhul, kui sisuliselt tuleb selle juures kõik maja osad välja vahetada – alates seintest lõpetades katusega. Muidugi võib ka rajada, soetada uue, aga samamoodi kõik kuluv on lagunev ning kõige suurem kulu on taaskord aeg, mida peab talurahval jätkuma kõigeks.
Nii et sisuliselt sõltub kõik sellest, kuidas inimesed maaelu ette kujutavad, kuigi ma ei pea uuenduslikke meetodeid enam maaeluks. Minule on maaelu siiani see, mida tegid meie esivanemad maal elades või siis eesti talurahvas. Ei pea sugugi enda kodust elu seal linnakeses maaeluks, kuid tahan ükskord vähemalt selle juurde tagasi pöörduda ja miks mitte ka natuke tõsisemat maaelu proovida :)