some old things just won't work here

Kaks muna, 1,2 liitrit piima, 400 grammi jahu, 10 grammi margariini, 300 grammi moosi, 1 liiter jäätist ja vähemalt liiter kohvi ehk pühapäevane pannikate laks on UK-sse elama asumisest pigem erand kui reegel. Eestis oli vahepeal iga nädalavahetuse teema, aga mul on olnud ikka moto: kui põrsas sööb, siis põrsas teeb ka trenni. See napp 15 miili rattaga ei väärinud seda söömaaega, sest peale rattasõidu oli kõik vale – alates pannist lõpetades jäätisega. Ja lõpptulemus ei saa ka seega õige olla. Kaugel Eestimaast, oo kui kaugel moosist , millel ON marjane maitse, jäätisest, millel ON puhas koorene mekk ja suurtest pannkookidest, mis ON õrnõhukesed ning kolme liitva osa harmooniast, mis ON mind igasugu hüper-superkookidest ikka ja alati vanade heade pannkookide juurde tagasi toonud. Aga nüüd jätan selle harulduse siis kodumaa puhkuse kandvaks osaks.

Ahjah, seda kõike räägin ikka selleks, et keegi ei arvaks, et ma ainult juurikadieedil olen. Carla usub vist siiralt, et mul on käsil pakisupidieet, kui räägib, et ma sellise väljanägemise juures tõenäoliselt muud ei söögi. Oh ei, pakisupid on kõigest nende narritamiseks, loe: vahepaladeks.