Mis siis vahepeal juhtunud on – ei mäletagi… Aeg kaob kibekiirelt. Ilmselt sõitsin natuke rattaga, sest ilmad on vahepeal päris ilusad olnud. Päris kindlasti tegin tööd-tööd ja veelkord tööd. Eelmisel reedel töötasin kahesse locum’iga – täpselt sama vana nagu minagi, ainult et…ehh… targem, ilusam ning kobedama autoga :D Mõtlesin, et UK-s madala mentaliteediga natuke rasvunud tegelaste seas ei anna kadedust tundagi, aga keegi saab alati ju edukam olla nagu see ajudega Victoria Beckham, aga noh, tegelikult, kuidas võtta, asi on suhteline. Kui palju ta ka Eestis pärast kolme kuud asju korraldada oskaks ning vormiviimine on vaid aja ning tahte küsimus. Tegi ta ühe päris kaaluka apsaka, mille tõttu Ali jälle inglise kergelt kaelalangevaid kohtukeisse meelde tuletama pidi (nagu ta seda tihtipeale teeb). Muidugi, ma peaks õnnelik olema, et seekord polnud mina Ali viimase aja tusatujule vinte juurde keeramas. Homme olen jälle Alita ning kes teab, mis locum kõrvale saadetakse.
Ahjaa, esmaspäeviti olen sel kuul ühes teises apteegis (nagu eelmisel kuul kolmapäeviti ühes kolmandas apteegis), v.a paar esmaspäeva, mis on siin vabad pühade tõttu, aga eeloleva esmaspäeva teen vabatahtlikult siinsamas Westgate’s oma korteri all, sest üks tund ja kahekordne tasu. Peab lihtsalt trepist alla ronima :D Võiks autologisse panna ümardatult 1 miil – ümber maja tagahoovist apteegi ette ja tagasi, aga ah ei hakka, auto on kaugemal kui apteegiuks :DDDDDD
Rõõmsam uudis ka. Täna sain kinnituse oma puhkuseks, mis on… attention! 07 – 27 juuli (ühe nädala jätsin jõuluks). Ega see aja valimine kergelt ei tulnud, tegelikult mõtlesin sellele vähemalt pool päeva (hea et üldse selle mõtlemiseni jõudsin, tänu meeldetuletustele) ning otsustasin mitte jaaniks koju tulla, kuna lennupiletite hinnad on siis kõrged ning aiast ega metsast ka suurt midagi noppida pole. Tulen kurgi-tomati, maasika-vaarika-mustika ajaks. Ei jõua ära oodata, kuna saan võtta oma kalli (missest et kümme aastat vana!) maasturratta ning seigelda Lõuna-Eesti rahulikel teedel. Oleks ma aasta(id) tagasi arvanud, et need vihatud tolmused, kivised ja mügarlikud kruusateed nii hinda lähevad. Tunnen puudust eesti loodusest ja ilmast, eesti mõnusast suveilmast, metsadest, rattasõidust liikluseta teedel, koduaiast, õhtusest linnulaulust, koertehaugatustest, marjapõõsastest, puudest ning taimedest, mis koduaias vilju kandsid ja nii hästi maitsesid…. nostalgia…
Aga mida teha, kui rakendust leian ainult siin, sest Eestis töörügamine oleks sandikopikate eest. Ainuke asi, mis mind siin hoiab on raha, kuigi mind otseselt ei huvita need summad, mis kontole laekuvad, sest mida ma teen sellega, kui aega pole (harva selleks, et üldse jälgida, mis pangakontol toimub) ja ma ka suuremate summade juures säästurežiimil elaja olen. Mul on nii palju mõtteid, mida teha võiks ja tahaks, aga lihtsalt - pole aega.
Loodame siis ilusat ilma ning tavapärast viljade küpsemist juulis. Puhkus on küll paigas, kuid paigas pole veel päris täpsed Eestis olemise kuupäevad, kuna natuke tahaks jätta aega ka reisimiseks ja kes teab kuhu! Kuigi inglise mentaliteet - puhkuseks Hispaaniasse, Kreekasse, Majorcale või kuhu iganes eksootikasse pole minu unistus. Kuigi nüüd oleks tutvuste tõttu hea Indiasse seigelda, mis on vist mõne eestlase eksootika, aga mitte minu. Jätame vast teiseks korraks, järgmine aasta on viis nädalat puhkust või hoopis hooajaline puhkus, kui unistused täituvad ;)
Subscribe to:
Posts (Atom)
